Rohkem kui veerand veeohutuse stendidest vajab parandamist

Veeõnnetuse korral elu päästmiseks mõeldud veeohutusstendidest rohkem kui veerand vajavad enne suplushooaja algust taastamist.

Veeõnnetuse korral elu päästmiseks mõeldud veeohutusstendidest rohkem kui veerand vajavad enne suplushooaja algust taastamist. 

Veeohutuse infotahvlid koos päästevahenditega on Eestis 714 ujumiskohas. Vähemalt 224 nendest vajab sel aastal parandust või uuega asendamist, sest need on ära pleekinud, kulunud, ilmastiku tõttu mõranenud, kuid tuleb ette sedagi, et päästevarustus on ära lõhutud, varastatud või viskeliini ning rõngaste nöörid ära lõigatud.  

Probleemsemad kohad, kus päästevarustus kipub ikka ja jälle “ära kaduma” on nt erinevates Peipsi järve randades, aga ka Maardu järve ääres. 

Veeohutusstendid on paigaldatud selleks, et uppumisohtu sattunud inimest saaks päästa enda elu ohtu seadmata. Veeohutusstendil on päästerõngas ja viskeliin ning info ja juhendid, kuidas neid kasutada, helistada Häirekeskusesse ning elustada. Iga stend on tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.

24. juunini saavad kogukonnad taotleda toetust kodulähedaste veekogude ohutumaks muutmiseks. Taotlusi saavad esitada kõik registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Toetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 5500 eurot.
Täpsem info päästeameti kodulehel: https://www.rescue.ee/et/veeohtude-ennetamine-2026 

„Veekogu ääres on oluline tagada enda ja teiste turvalisus. Veeohutusstend ja päästerõngas võivad õnnetuse korral päästa elu, seega peaksid päästevahendid alati oma kohal olema ning neid ei tohi lõhkuda ega kaasa võtta,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet. “Julgustame rõnga viskamist harjutama, kuid pärast tuleb see tagasi oma kohale panna ja viskeliini nöör korralikult juhendi järgi kokku seada, et vahendid oleks vajadusel kohe valmis kasutamiseks, kui keegi päriselt abi peaks vajama”.  

Veeohutusstendide seisund maakondades:

Harjumaa – stende kokku 89, puudustega 30 

Hiiumaa – stende kokku 28, puudustega 4

Ida-Virumaa – stende kokku 24, puudustega 15 

Jõgevamaa – stende kokku 39, puudustega 15

Järvamaa – stende kokku 29, puudustega 7

Lääne-Virumaa – stende kokku 44, puudustega 4 

Läänemaa – stende kokku 31, puudustega 4

Põlvamaa – stende kokku 25, puudustega 10

Pärnumaa – stende kokku 84, puudustega 20

Raplamaa – stende kokku 28, puudustega 7

Saaremaa – stende kokku 72, puudustega 19

Tartumaa – stende kokku 85, puudustega 33

Valgamaa – stende kokku 28, puudustega 16

Viljandimaa – stende kokku 45, puudustega 21

Võrumaa – stende kokku 60, puudustega 19