Kannatanu ei saa muuta toimepanija käitumist – seda saab teha ainult toimepanija ise. Kui keskendume üksnes tagajärgede leevendamisele, kuid mitte juurpõhjusele, ravime justkui valet kohta.
„Ma pidin minema vägivallast loobumise nõustaja juurde. Ausalt öeldes olin alguses pahane: omast arust ei olnud ma mingi vägivallatseja ja ma ei saanud aru, miks mul seda vaja peaks olema. Tundus nagu järjekordne koht, kus lihtsalt räägitakse ja midagi päriselt ei muutu. Prokurör ütles, et ma olevat naist peksnud, ähvardanud ja sõimanud. Mina nägin seda teistmoodi: ma tõstsin küll häält, võib-olla raputasin, aga see polnud mingi vägivald. Pealegi ei olnud see ainult minu süü – naine oskas samuti õigetele nuppudele vajutada. Ja eks mul endal oli lapsena olnud kodus samamoodi, nii et mingi osa sellest tundus mulle tavaline. Igatahes läksin algul plaaniga, et käin paar korda kohal, saab kiirelt kaelast ära.“ – mees, 40-aastane, abielus, isa.
Vägivallavaba suhtlemist saab õppida
Vägivaldne käitumine ei ole paratamatus, vaid õpitud muster. Kõike õpitut on aga võimalik ümber õppida. Muutuseks on vaja inimese enda motivatsiooni, soovi hakata oma emotsioone reguleerima ning valmisolekut võtta vastutus oma tegude tagajärgede eest.
Sotsiaalkindlustusamet pakub täisealistele perevägivalla toimepanijatele vägivallast loobumise nõustamist. Teenuse eesmärk on ennetada vägivalla kordumist ja suurendada ohvrite turvalisust. Nõustamine pakub turvalist ja hinnanguvaba ruumi, kus vägivalla toimepanija saab end avada ja õppida vägivaldset käitumist ennetama. Oluline on rõhutada, et vastutus vägivaldse käitumise eest lasub alati ja täielikult vägivalla toimepanijal.
Aastas nõustatakse 400 perevägivalla toimepanijat
Politsei registreerib igal aastal ligikaudu 10 000 perevägivalla juhtumit. See on vaid jäämäe tipp, paljud juhtumid jäävad paraku koduseinte vahele ja politseini ei jõua.
Sotsiaalkindlustusameti nõustajateni jõuab aastas ligi 400 vägivaldsest käitumisest loobuda soovivat inimest. See moodustab küll väikese osa kõigist perevägivalla toimepanijatest, aga arvestades, et üle Eesti töötab vaid viis vägivallast loobumise nõustajat, polegi seda nii vähe. Iga kuu nõustame ligi 30 perevägivalla toimepanijat, aastas viime läbi ligi 800 nõustamisseanssi. Mõne kliendiga kohtume vaid üks kord, mõnega 8-10 korda, sõltuvalt inimese vajadustes ja motivatsioonist.
Töö vägivalla toimepanijatega aitab vähendada vägivalla kordumist
Vägivalla toimepanija võimalused saada Eestis professionaalset abi on olnud piiratud, fookus on olnud peamiselt ohvrite toetamisel. Toimepanija käitumisega on sageli hakatud tegelema alles siis, kui juhtum on jõudnud karistussüsteemi (vangla või kriminaalhooldus).
Samuti on Eestis keeruline leida spetsialiste, kes sooviksid perevägivalla toimepanijatega töötada. Seda mõjutavad nii ühiskondlikud hoiakud (arvamus, et toimepanijaid ei peaks toetama, vaid karistama) kui ka inimlik hirm. Tegelikkuses näitab nii Eesti kui maailma praktika, et just töö vägivalla toimepanijatega aitab vähendada perevägivalla kordumist. Tähtis on hukka mõista inimese vägivaldset käitumist, mitte inimest ennast.
Terviklik vägivalla ennetamise strateegia toetab nii ohvreid, toimepanijaid kui ka lapsi ning aitab katkestada vägivalla ringi. See loob eeldused tervemateks suheteks ja toetab peres kasvavate laste heaolu. Vägivallast loobumise teenuse klientidest 63% puutub oma elus kokku lastega (kasvatab enda või elukaaslase lapsi).
Viis nõustajat ei kata tegelikku vajadust
Ideaalis peaks toimepanijatega töötavaid spetsialiste olema vähemalt sama palju kui neid, kes pakuvad abi ohvritele. Sekkumismeetmed perevägivalla toimepanijale peaks olema ühtlaselt kättesaadavad kogu Eestis ning võimalikult varases faasis, enne kui vägivald süveneb.
Vajame oluliselt rohkem vägivallast loobumise nõustajaid nii riiklikus kui ka erasektoris, nii vabatahtliku kui ka kohustusliku sekkumise jaoks. Abi peaks olema paremini kättesaadav juba enne kuriteo toimepanemist. Teatud juhtudel peaks olema võimalik suunata inimene nõustamisele ennetavalt, ka menetluseelselt või -väliselt.
Kuigi sotsiaalkindlustusameti nõustamisteenus on kättesaadav üle Eesti, on venekeelne nõustamine täna võimalik vaid Ida- ja Põhja-Eestis. Üks võimalik lahendus oleks nõustada ka veebi teel, kuid selle laialdasemaks rakendamiseks on seni liiga vähe teaduspõhist tõendust. Samuti eeldab veebitöö suuremat ettevalmistust ning privaatset ruumi, rääkimata digivahendite olemasolust ja nende kasutusoskusest. Küll aga on Eestis kasutatud hübriidlahendust: osa kohtumisi toimub kohapeal, osa veebis.
Vaid umbes 13% nõustamisele tulijatest tuleb omal algatusel
Veebipõhise töö laiemat kasutamist piirab ka klientide vähene sisemine motivatsioon. Vaid umbes 13% nõustamisele tulijatest tuleb omal algatusel. Enamik kliente – ligi 75% – suunab teenusele politsei või prokuratuur, ehk nad tulevad eelkõige välise surve mõjul. Et jõuda välisest motivatsioonist sisemise motivatsioonini, on silmast silma nõustamine tulemuslikum.
Oluline on ka sekkumise ajastus. Mida kiiremini jõuab inimene pärast vägivaldset tegu abini – eriti esimesele nõustamiskohtumisele –, seda suurem on tema motivatsioon oma käitumisega tegeleda ja seda tõenäolisemalt suudab ta oma käitumismustrit muuta. Kui sekkumine toimub alles kuid hiljem, on juhtunu meenutamine ebatäpsem ning vägivaldsed mustrid võivad olla selleks ajaks juba süvenenud.
Käitumise muutmine võtab aega, seetõttu peab sekkumine kestma piisavalt kaua. Lisaks kohtumistele on vaja seansside vahel iseseisvalt harjutada. Euroopa praktikasoovitused ütlevad, et individuaalset nõustamist peaks olema vähemalt 27 tundi kuue kuu jooksul, kuid Eesti praegune reaalsus jääb alla kümne tunni.
Kannatanu ei saa muuta toimepanija käitumist – seda saab teha ainult toimepanija ise
Oluline on muuta ka üldist arusaama vastutusest: vägivalda tuleb märgata ning vastutus selle lõpetamise eest tuleb võtta ära kannatanult. Tähtis on meeles pidada, et tegu pole lihtsalt „peretüliga“, vaid ränga inimõiguste rikkumisega, mis võib lõppeda inimelu kaotusega. Kannatanu ei saa muuta toimepanija käitumist – seda saab teha ainult toimepanija ise. Kui keskendume üksnes tagajärgede leevendamisele, kuid mitte juurpõhjusele, ravime justkui valet kohta: jalahaava ei paranda pea sidumine.
Mis toimub vägivaldsest käitumisest loobumise nõustamisel ja kuidas sinna saada?
Helistades 660 6077 (E–R kl 10–16) või kirjutades , saab kokku leppida kohtumise vägivallast loobumise nõustajaga.
- Nõustamine on mõeldud täisealistele inimestele, kes on valmis hakkama vastutama oma tegude eest ja on valmis koostööks.
- Nõustamised on individuaalsed ja toimuvad nõustajaga silmast silma.
- Igaüks saab nõustamisele pöörduda iseseisvalt või politsei, prokuratuuri või ohvriabi kaudu.
- Nõustamised toimuvad tööpäeviti eelnevalt kokkulepitud ajal ja privaatses ruumis, erandjuhtudel veebi või telefoni vahendusel.
- Nõustamise aja saab sõltuvalt piirkonnast nädala kuni kuu jooksul.
- Üks nõustamine kestab 60–90 minutit.
- Nõustamiste arv sõltub kliendi motivatsioonist.
- Nõustamine on hinnanguvaba kuulamine, kus inimene saab rääkida oma kogemusest, jagada oma mõtteid ja tundeid.
- Fookuses on emotsioonide reguleerimine ja vastutuse võtmine oma tegude ning nende tagajärgede eest.
- Nõustamisel käsitletakse erinevaid teemasid, näiteks:
- vastutuse võtmine oma tegude eest;
- konfliktide lahendamine ja viha väljendamine;
- võimalik sõltuvus ainetest;
- lapsepõlve kogemused ja nende mõju;
- vanemlus ja partnerlussuhted.
- Nõustamisele saab pöörduda anonüümselt, aga kõik, kes osalevad silmast silma või veebikohtumistel, tuvastatakse.
- Vajadusel tehakse koostööd teiste spetsialistidega (politsei, prokuratuur, ohvriabi, naiste tugikeskused jm).
- Nõustamised on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui on oht elule või hädaohus on laps.
- Nõustajad ei suuna kliente teistele teenustele, kuid võivad soovitada abivõimalusi.
- Nõustamise sagedus ja kestus sõltuvad inimese vajadustest, kuid keskmiselt kohtutakse 3–6 korda.
- Nõustamine toimub eesti keeles, Põhja ja Ida piirkonnas vajadusel ka vene keeles.
- Nõustajate poole võivad pöörduda lisaks perevägivalla toimepanijatele ka tema lähedased, ohvrid ja spetsialistid.
„Juba mõne kohtumise järel sain aru, et see ei ole päris see, mida ma ette kujutasin. Nõustaja ei tulnud mind paika panema, vaid küsis rahulikult ja kuulas mind. Ma sain rääkida asjadest, millest ma tavaliselt ei räägiks ja tasapisi hakkasin nägema, kuidas mu käitumine teisele inimesele mõjub. Kõige üllatavam oli minu jaoks see, et vägivald ei tähenda ainult löömist. Ka sõnad, ähvardused, kontrollimine ja hirmutamine on vägivald. Ma ei ütle, et kõik on järsku korras, aga ma olen rahulikum ja mul on nüüd mõned konkreetsed võtted, kuidas end pidurdada, kui pinge tõuseb. Ma soovin olla oma lastele eeskujuks…“
Kui oled valmis muutusteks ja soovid lõpetada vägivaldselt käitumine, võta ühendust sotsiaalkindlustusametiga ning lepi kokku kohtumine vägivallast loobumise nõustajaga!
Telefon: 660 6077 (E–R kl 10–16)
E-post:
Nõustamine on tasuta.
Perevägivald on füüsiline, seksuaalne, vaimne või majanduslik vägivald, mis toimub peres või lähisuhtes praeguste või endiste abikaasade ja partnerite vahel – ka siis, kui vägivalla toimepanija ei ela või ei ole kunagi elanud ohvriga koos.