Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tingitud häiringu ühe leevendusmeetmena said harjutusväljale lähimad elanikud teist korda taotleda müratoetust, et muuta oma kodu müra- ja vibratsioonikindlamaks, näiteks paigaldada helikindlamad uksed või aknad.
Toetussumma ligi 500 000 eurot jagunes nende vahel, kes kuulusid taotlemise hetkel eelistatud sihtrühma – pensionärid, lastega pered ja töövõimetoetuse saajad – ning kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni kahe kilomeetri kaugusel. Toetust sai kokku 70 koduomanikku Võru, Rõuge ja Antsla vallast. Neist 49 taotluse puhul kaeti tegevuse maksumus 100 protsendi ulatuses. Ülejäänud 21 toetuse saaja puhul ületas tegevuste maksumus maksimaalse toetussumma ehk 8000 eurot, mistõttu tuleb neil tasuda osa kuludest omaosalusega.
Nursipalu müratoetuse teise taotlusvooru viis läbi Võrumaa Arenduskeskus. „Taotluste suur arv ning asjaolu, et toetust jagus teist korda järjest ainult eelistatud sihtrühmale, näitab, et tegemist on meie piirkonna inimeste jaoks väga olulise toetusmeetmega,“ tõdes juhatuse liige Tiit Toots. „Muidugi oodatakse kohapeal, et sellise meetmega jätkataks ka tulevikus.“
Nursipalu müratoetuse meetme töötas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) välja koostöös kohalike omavalitsuste ja Võrumaa Arenduskeskusega 2024. aastal. RKIK riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson tänas kõiki osapooli, kellega koostöös otsetoetus kohalikele elanikele sündis. „Tänaseks juba teist korda toimunud taotlusvoorus muutsime esmase tagasiside põhjal toetuse tingimusi, et eelistatud toetuse saajate hulgas oleksid ka lastega pered,“ ütles Tõnisson.
Sel korral esitati toetusmeetmesse kokku 166 taotlust. Neist 106 laekus kuni kahekilomeetrise mõjuraadiuse seest ning 60 kahe- kuni neljakilomeetrise raadiuse alalt. Taotluste kogusummaks kujunes 1 023 925,58 eurot, ühe taotluse keskmiseks taotletud summaks 6146 eurot.
Enim taotleti ja saadi toetust akende ja uste ostmiseks ja paigaldamiseks, vähem fassaadiehitustöödeks. Toetust kahe või kolme tegevuse jaoks said 37 taotlejat.
Toetusmeetme tingimustele ei vastanud kuus taotlust, seitse taotlejat loobus taotlemisest. Peamiseks mittevastavuse põhjusteks oli, et taotleja ei olnud eluruumi omanik või taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei olnud harjutusvälja mõjualas asuvas eluruumis 1. jaanuar 2025. aasta seisuga.
Kõik toetusmeetme tingimustele vastavad taotlused jagati kolme gruppi. Esimeses järjekorras said toetust need, kelle eluruum asub kuni kahe kilomeetri kaugusel harjutusvälja piirist ning kes olid taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajad või lastega pered. Toetuse saamisel olid teises järjekorras need, kelle eluruum asub kuni kahe kilomeetri kaugusel harjutusvälja piirist ning kes ei kuulu eelistatud sihtrühma. Kolmandas järjekorras olid need, kelle eluruum asub kahe kuni nelja kilomeetri kaugusel harjutusvälja piirist.