Laupäeval, 12. septembril 2026 toimub neljas Rõuge kogukonnafestival koos UMA MEKK laadaga. Festivali kandev idee ja alapealkiri on „Moodsa maaelu parimad palad“.
Nagu ikka, toimuvad temaatilistes telkides praktilised töötoad, kus sel aastal räägitakse toidust ja aiandusest, kriisivalmidusest ja ohutusest ning vaimsest tasakaalust, aga ka kalandusest ja jahindusest.
Vaata ka:
Festivali töötoad toimuvad neljas teematelgis:
Toidu ja aia telk
Toidutelgis õpime koos hapendamist, pärandsortide kasvatamist ning mürgi- ja söögiseente eristamist.
NB! Kõigis toidu ja aia töötubades osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.
9.30–11.00 HAPENDAMINE (Egle Kõva, Heaoludisainer)
Hapendamise töötoas saad baasinfo hapendatud toitude mõjust ja kasulikkusest sinu kehale. Praktilises osas paned ise purki meelepäraseid köögivilju, mille kodus lõpuni hapendad.
Teadmine + praktika = hea oskus kogu eluks!
Kõik vajalik on töötoas olemas, tule lihtsalt kohale ja toimetame koos.
Kohtade arv on piiratud, vajalik eelnev registreerimine:
11.45–12.45 SÖÖK ALGAB SEEMNEST ehk kasvatan ise endale toidu (Tiia Morfin, põlisaednik, Vanaema Aed)
Praktilises töötoas tutvume Eesti põliste taimede ja säilinud pärandsortidega ning saame esimesed olulised teadmised oma toidu kasvatamiseks.
Erinevate viljade ja seemnete näitel õpime, millal ja kuidas seemneid koguda ning neid õigesti säilitada.
Praktilises osas saab igaüks seemnete kogumist ka ise proovida.
Kohtade arv on piiratud, vajalik eelnev registreerimine:
13.00–14.30 MÜRGI- JA SÖÖGISEENED MEIE METSADES (Marje Mürk, seenetark)
“Krabi seenehull” Marje Mürk tuleb festivalile otse metsast, korv täis tuttavaid ja vähem tuttavaid leide.
Piilume häbenemata koos seeneprofi korvi ning õpime tundma söögiseeni, mittesöödavaid liike ja ehk mõnd mürgistki metsaandi.
Marje jagab praktilisi tarkusi, mis aitavad järgmisel seenelkäigul teha korvi jõudvate seente seas teadlikumaid valikuid.
Kohtade arv on piiratud, vajalik eelnev registreerimine:
Tasakaalu telk
Tasakaalu telgis avab uksed Rõuge Valla Raamatukogu pop-up-raamatukogu koos raamatuvahetusega (võta kodust läbiloetud raamat kaasa ja vaheta uue vastu!). Lisaks arutletakse, milline võiks olla tõeliselt peresõbralik Rõuge vald ning räägitakse ärevusest ja selle leevendamisest.
NB! Ärevuse töötoas osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.
10.00–11.00 MILLINE VÕIKS OLLA PERESÕBRALIK RÕUGE VALD? (Triinu Ülper /Rõuge vald,
Tiina Jaanimägi /VAK)
Mõnus olemine tasakaalu telgis raamaturiiulite vahel, kus saab vabalt unistada ja mõelda, milline võiks olla Rõuge vald, kus lastel ja peredel on hea elada.
Jagame mõtteid, vajadusi ja ideid ning arutame, mida võiksime koos luua või muuta.
Juttu tuleb sellest, mis on Perepesa ja kuidas sellest Rõuge vallas kasu võiks olla, lisaks annab Tiina Jaanimägi infot Võru maakonna vanemahariduse koolituste kohta.
Sel ajal, kui emmed-issid peresõbralikkuse üle arutavad, saab pere pisematele uudistamiseks pihku pista midagi pop-up raamatukogust.
11.15–12.45 Kui häirekell heliseb – ÄREVUSE MÕISTMISEST RAHUNEMISENI (Anu Jõgi, Rõuge Koostöökeskus)
Praktilises töötoas räägime arusaadavalt, mis on ärevus, miks see tekib ja kuidas see väljendub. Õpime lihtsaid võtteid ärevuse leevendamiseks ja enda toetamiseks pingelistes olukordades.
Fookus on praktilisel ja arusaadaval käsitlusel: mis on ärevus, miks see tekib, kuidas see väljendub ning mida saab inimene ise teha ärevuse leevendamiseks ja eneseregulatsiooni toetamiseks.
NB! Osalejate arv on piiratud, vajalik eelnev registreerimine!
Anu Jõgi räägib endast nii:
Olen hariduselt sotsiaalpedagoog ning omandanud magistrikraadi kasvatusteaduste valdkonnas. Olen aastaid töötanud laste, noorte ja peredega ning juhtinud tugispetsialistide meeskonda. See kogemus on õpetanud mind nägema inimest alati osana tema perest, suhetest ja elukeskkonnast. Praegu täiendan end süsteemse pere- ja paariterapeudina.
Ärevuse mõistmine ja sellega toimetuleku toetamine on üks teemasid, millega oma töös sageli kokku puutun – nii laste, noorte kui ka täiskasvanute puhul.
Iga inimene kannab endaga kaasas oma lugu. Mõnikord toetab see lugu meid, mõnikord aga hoiavad minevikukogemused ja korduvad suhtemustrid meid kinni viisil, mida me ise alati ei märka. Oluline on see, kuidas inimesed oma lugusid mõtestavad ning kuidas neist lugudest kujunevad suhted – partneri, vanemate, laste, kolleegide ja iseendaga. Usun, et muutus saab alguse julgusest oma kogemustele otsa vaadata – kui muutub inimene, võivad muutuda ka tema suhted, pere ja järgmine põlvkond. Just usk inimese võimesse muutuda ja areneda on üks minu töö alustalasid.
Olen viie lapse ema. Pereelu on andnud mulle rõõmu, õpetanud kannatlikkust ning näidanud, et lähedased suhted vajavad teadlikku hoidmist kogu elu jooksul. Samal ajal olen mõistnud, et iga perekond seisab silmitsi väljakutsetega ning abi otsimine ei ole nõrkuse, vaid julguse märk.
Kriisi ja ohutuse telk
Kriisi- ja ohutustelgis jagatakse nõuandeid pere kriisivalmiduse tõstmiseks, kelmuste äratundmiseks ning turvaliseks liiklemiseks. Tutvuda saab ka droonide ja nende lennutamise reeglitega.
Kell 9.30–11.00 SINU PERE KRIISIVALMIDUS (Arvi Uustalu, Päästeamet)
Kas tead, kuidas sinu pere kriisiolukorras toime tuleks? Päästeameti esindaja jagab praktilisi nõuandeid pere kriisiplaani koostamiseks ning vajalike koduste varude ja kriisikoti komplekteerimiseks.
Kell 11.15–12.00 TARGALT KELMUSTE VASTU (Jaanus Juhanson, Politsei- ja piirivalveamet)
Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Jaanus Juhanson annab põgusa ülevaate levinumatest kelmuste trendidest ning petturite kasutatavatest võtetest.
Saame teada, milliseid ohumärke tähele panna, kuidas võimalikku pettust ära tunda ja enda andmeid ning raha paremini kaitsta.
Kell 12.15–12.45 LIIKLUSOHUTUSEST (Kerle Kadak, Maanteemuuseum)
Õpitoas räägime ja proovime praktiliselt järele, kuidas liikuda ohutult auto, jalgratta ja üha enam õnnetusi põhjustava tõukerattaga.
Juttu tuleb turvavöö kasutamisest, liiklusmärkidest, nähtavusest ning ohtlike olukordade märkamisest ja ennetamisest.
Pesapuu vaatetorni kõrval on terve päeva pöörleva auto simulaator. Selles saab turvaliselt kogeda, mis juhtub sõiduki ümberpaiskumisel ja miks tuleb turvavöö alati kinnitada.
Simulaatorit saavad huvilised proovida kogu festivalipäeva jooksul.
Kell 13.00–14.00 DROONIDE ÕPITUBA (Matvei Raud, Kuperjanovi jalaväepataljon)
Droonide õpitoas saab tutvuda erinevate droonidega, teadmisi nende lennutamise reeglitest ja piirangutest.
Praktilisemas osas saab vaadata näidislende ja panna oma oskused proovile droonisimulaatoris!
Kuperjanovi jalaväepataljoni droonitelk koos Matvei Rauaga on huvilistele avatud kogu festivalipäeva.
Pilt on illustreeriv. Foto: Kuperjanovi jalaväepataljon
Kalanduse ja jahinduse telk
Kalanduse ja jahinduse telgis tutvustatakse loodushoidlikku kalapüüki, Vana-Roosa kalapeo kahekümneaastast kogemust, kuuritsapüügi kombeid Viitina traditsioonilise kuuritsapeo põhjal ning jahimeeste tegemisi metsas.
Kell 10.00–11.30 LOODUSHOIDLIKU KALASTAJA ABC (Elo Raspel, Keskkonnaamet)
Kalavarude püsimiseks on vaja, et kalad saaksid paljuneda ja nende elukeskkond oleks hästi hoitud.
Töötoas õpime mänguliste tegevuste kaudu tundma harrastuskalapüügi reegleid. Õnge visates saab tuttavaks erinevate kalaliikide, nende alammõõtude ja lubatud püügiaegadega.
Seejärel jääb üle vaid püügiõigus soetada ja päriselt veekogu äärde kalastama minna!
Kell 11.45–12.30 20 AASTAT VANA-ROOSA KALAPIDU (Katrin Pudersell, MTÜ Vana-Roosa Wärk)
Vana-Roosa Kalapäev on üks tore traditsiooniline perepäev maalilise Vana-Roosa paisjärve ääres, milleta ei möödu ükski augustikuu.
Sel päeval toimub kalapüügi oskuste ja kalaõnne mõõduvõtmine, kus pole tähtis võit, vaid osavõtt. Paljud lapsed ja noored on saanud just siit kaasa esimese kalastamise kogemuse ning hobi ja kire kogu oma hilisemaks eluks. Samuti pakub võistlus pinget ja huvi tõsisematele täiskasvanud kalameestele nii Rõuge vallast kui ka kogu Eestist.
Võistluse lõpetavad kohapeal valminud maitsev kalasupp ning suurepärased lõkkel küpsetatud pannkoogid. Ei puudu ka võimas auhinnafond, mille eest hoolitsevad suures osas osalejad ise.
Kell 12.45–13.30 KUURITSAPÜÜGI KOMMETEST (Peep Kimmel, Viitina küla)
Õpitoas tutvume kuuritsa ehituse ja selle vana püügiviisiga, kus kolmeliikmeline meeskond veab võrgulina mööda veekogu põhja.
Kuuleme ka Viitina kuuritsapüügivõistluse loost ja kommetest – seda rahvarohket sündmust on korraldatud juba 1998. aastast.
Kell 13.45–14.30 JAHIMEESTE TEGEMISED METSAS (Mati Kivistik, Võrumaa Jahimeeste Selts)
Mida teevad jahimehed metsas peale jahipidamise ning milline on nende roll ulukite ja looduse hoidmisel?
Jahinduse igapäevaelu ja Võrumaa metsade elu tutvustab Võrumaa Jahimeeste Seltsi esimees ning bioloog Mati Kivistik.
