Valminud on Euroopa kultuuripealinna kokku võttev digiraamat „Tartu 2024. Ellujäämise lugu“, mis vaatab tagasi möödunud Euroopa kultuuripealinna aastale Tartus ja Lõuna-Eestis.
Raamat kirjeldab enam kui viie aasta pikkust teekonda, mis on jaotatud kolmeks etapiks: tiitli võitmine, ettevalmistused ja programmi elluviimine ning kultuuripealinna koostööde jätkumine pärast 2024. aastat. Raamatus analüüsitakse nii saavutatud tulemusi ja mõju kui ka suuremaid õnnestumisi ja keerulisemaid väljakutseid.
„Tartu 2024 oli kogu Lõuna-Eesti ja kaudselt terve Eesti ühine ettevõtmine, mis pakkus rohkelt väljakutseid, aga ka tähelepanuväärseid õnnestumisi ja õppetunde. Tiitliaasta loovkontseptsioon oli „Ellujäämise kunstid“ ja just selle korraldusperioodi ellujäämise lugu me jutustamegi. Loodame, et raamat pakub inspiratsiooni ka teistele Eesti linnadele Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerida,“ ütles Hanna Simona Allas, „Tartu 2024. Ellujäämise lugu“ peatoimetaja.
Sihtasutus Tartu 2024 tutvustas kultuuripealinna aasta tulemusi Kultuurikompassi rahvusvahelisel foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“, mis toimus 18.–19. septembril Tartus. Digiraamatuga „Tartu 2024. Ellujäämise lugu“ saab tutvuda Tartu 2024 kodulehel ja peatselt jõuavad need trükituna ka Lõuna-Eesti omavalitsustesse.
Siin on kümme olulisemat nopet ja fakti kultuuripealinna teekonna raamatust „Tartu 2024. Ellujäämise lugu“.
1. Tartu 2024 on Lõuna-Eesti aegade suurim koostööprojekt
2024. aastal kandis Tartu koos Lõuna-Eestiga – kokku 20 omavalitsust ehk veerand Eestit – Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tiitliaasta õnnestumisse andis panuse üle 4500 kultuurilooja ja vabatahtliku ning sadu poliitikakujundajaid ja ettevõtjaid, millest sai Lõuna-Eesti aegade suurim koostööprojekt.
2. Põhiprogrammi külastati üle 1,3 miljoni korra
Tartu 2024 suurürituste ja põhiprogrammi 155 projekti raames korraldati ligikaudu 3100 üritust, mis jutustasid loovkontseptsiooni „Ellujäämise kunstide“ lugu. Üritused kogusid üle 1,34 miljoni külastuse, mis ületas korraldajate eesmärgi rohkem kui kolmandiku võrra.
3. Publik andis programmile kõrge hinde: 8,9 palli 10-st
Publiku tagasiside põhjal pidas üheksa külastajat kümnest kultuuripealinna üritusi väärtuslikuks kogemuseks. Keskmiseks hindeks anti neile 8,9 punkti 10-st. Kaks osalejat kolmest leidis, et Tartu 2024 üritus oli kaasahaarav, ja peaaegu iga neljas koges sellist üritust esimest korda. Meeldivana tõsteti esile korraldust, üldmuljet ja üllatuslikke toimumispaiku.
4. Kultuurielu elavnes: ligikaudu 70% kohalikest külastas üritusi
Norstati uuringu järgi külastas Tartu 2024 üritusi tervelt 68% Lõuna-Eesti elanikest. 78% vastanutest märkis, et tiitliaasta tõi piirkonda külalisi, kes kasutasid siinseid teenuseid, sh toitlustust ja majutust. 63% arvates elavnes kohalik kultuurielu märgatavalt ning poolte hinnangul paranes piirkonna maine ja kultuuripealinna aastat hinnati Lõuna-Eesti majandusele positiivseks. Rohkem kui pooled uuringus osalenud märkisid ära kogukonnatunde ja uhkuse oma kodukandi üle.
5. Välisturist leidis tee Lõuna-Eestisse: ööbimiste arv kasvas 15%
Vaatamata keerulisele geopoliitilisele ja majanduslikule olukorrale leidis välisturist tee Lõuna-Eestisse: 2024. aastal majutus neid kultuuripealinna piirkonnas üle 156 000. Tartus kasvas võrreldes eelmise aastaga välismaalaste ööbimiste arv 15% ja mujal Lõuna-Eestis 14%. Kultuuripealinna mõju välisturismile on pikaaegne: juba 2025. aasta juuli seisuga on välispäritolu majutujate arv piirkonnas 8% suurem kui eelmisel aastal.
6. Suur rahvusvaheline tähelepanu: Tartu 2024 mainiti 70 riigis meedias
SA Tartu 2024 võõrustas tiitliaastal ja selle eel üle 1200 kõrge erikülalise, delegatsiooni ja poliitiku ning enam kui 400 välisajakirjanikku. Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 mainiti 70 riigi meediaväljaannetes üle 5400 korra. Meltwateri uuringu kohaselt oleks selle erakordselt suure kajastuse rahaline väärtus sisuturundusartiklite või reklaami tellimise korral üle 133,4 miljoni euro.
7. Korraldajad tõid piirkonda 2,6 miljonit eurot välisrahastust
Tartu 2024 andis olulise tõuke, et rahvusvaheline kultuurivahetus muutuks Lõuna-Eestis heaks tavaks. 62% põhiprogrammi projektidest olid rahvusvahelised ning kokku kaasasid nende korraldajad Euroopast ja kaugemalt üle 850 välispartneri. Projektitiimid said ürituste elluviimiseks rahvusvahelistest fondidest 2,6 miljonit eurot. Lõuna-Eesti kultuurivaldkonna uuringu järgi leiab ligikaudu viiendik Tartu kultuurikorraldajatest, et tiitliaasta on nende rahvusvahelist tegevust tugevalt mõjutanud.
8. 3100 üritusega loodi keskkonnahoidliku kultuurikorralduse standard
Rohkem kui 3100 tiitliaasta põhiprogrammi üritust korraldati ühtsete keskkonnahoidlike põhimõtete järgi, mis kehtivad ka edaspidi Tartu linna toetatavatele ettevõtmistele. Kultuurikorraldajate seas tehtud uuringust selgus, et Tartu 2024 toel on teadlikkus keskkonnahoidlikust kultuurikorraldusest piirkonnas kasvanud ja osa organisatsioone on loonud ka endale kestlikkuse tegevuskava. Samuti käitub publik keskkonnateadlikumalt. Tiitliaasta toel on suurenenud jäätmete liigiti kogumine, korduskasutusnõude kasutamine, säästlik materjalikasutus ja keskkonnahoiuga seotud reeglite tutvustamine ürituste külastajatele.
9. Alguse sai noorte kultuurikorraldajate arenguprogramm
Sihtasutus Tartu 2024 algatas 14–19-aastastele mõeldud kultuurikorralduse arenguprogrammi „Tartu 2024 Extended“. Selle on lõpetanud ligikaudu sada noort, kes on korraldanud 36 noorteüritust, mida külastati umbes 23 000 korda. Arenguprogramm on võimaldanud noortel õppida kultuurikorraldust, luua uusi sidemeid eakaaslastega ja tunda tihedamat seotust kodukohaga. Sel aastal alustas uus, rahvusvaheline lend.
10. Kultuuripealinnast alguse saanud projektid jätkuvad
Paljud Euroopa kultuuripealinna aastal ellukutsutud projektid elavad edasi: Ryoji Ikeda Eestit tutvustavad teosed liiguvad edasi maailma lavadele ja galeriidesse, Mehis Pihla „Rahamaa“ näidend on tõlgitud viide keelde ja on ainult aja küsimus, millal see jõuab lavale ka välismaal, „Ellujäämise kunstide“ dokprogrammi Lõuna-Eesti eripära näitavad filmid koguvad tunnustust mainekatel festivalidel, Maajaam valmistab ette suurnäitust aastaks 2027, jätkub alternatiivkunsti festival KAUGE – koos paljude teiste Tartu 2024 algatustega.
Sihtasutus Tartu 2024 jätkab koostööd üheksa riigiga
Euroopa kultuuripealinnade peamine väljakutse pärast tiitliaasta lõppu on saavutatud hoo säilitamine ja edu kordamine piirkondlikus koostöös, kaasates nii omavalitsusi kui ka arendusorganisatsioone. Meie ühine eesmärk on töötada välja plaan, kuidas seda energiat säilitada ning leida kõige tõhusamad lähenemisviisid ja mehhanismid Euroopa kultuuripealinnade pärandi võimendamiseks, et toetada pikaajalist regionaalarengut, koostööd ja ühist kultuurikorraldust.
Selleks juhib sihtasutus tiitliaasta järel rahvusvahelist pärandiprojekti „ECoC Echo“ („Euroopa kultuuripealinnade kaja“), mis ühendab üheksa riigi Euroopa kultuuripealinnu. Projekti kogumaksumus on u 2,27 miljonit eurot, mis jaguneb üheksa riigi kultuuripealinna ja nende 12 partneri vahel. Tartu ja Lõuna-Eesti kasutada on sellest 509 000 eurot. Tulemusi esitletakse 2028. aastal Euroopa kultuuripealinnas Bourges’is Prantsusmaal.